Miks koer ja miks just beagel?
Ma arvan, et esimest korda kui me sellest rääkima hakkasime võis olla vahetult pärast reisilt tagasi tulekut. Ma täpselt ei teagi kuidas me jutuga sinna jõudsime, et mõtlesime võtta koera. Arvan, et me spontaanselt rääkisime ja üks meist naljatledes ütles, et võiks võtta ja teine läks kaasa ja sealt see mõte umbes võiski sündida.
Olime esimesest mõttest nii vaimustuses, et mõtlesime, et kirjutama korteri omanikule ja ogrunnimegi kõik ära. Olime ise nii õhinas veel. Hommikul üles ärgates otsustasime, et see on ikka liiga suur muutus ja otsus üldse, et ei saa nii kohe võtta. Jätsime sinna selle sinna paika aga see ikkagi sütitas meis midagi ja eks me mõlemad jäime mõtlema sellele ja hakkasime salamisi unistama. Vahetasime vahepeal korterit ja siis siin olles hakkasime uuesti rääkima. Uurisime pesakondi ja üldse beagle'test, et aru saada mis sorti koer see on. Ja mida rohkem me sellest rääkisime seda rohkem veendusime, et tahame ja oleme valmis. Tegime isegi endi jaoks koera plussid ja miinused ja noh ilmselgelt plusse tuli ülekaalukalt rohkem. Rääkisin sõbrannaga koera võtmisest ja ta ütles, et kui sa südames tunned, et sa südamest tahad siis on õige. Ja me olime veendunud, et tahame. Küsisime korteri omanikult nõusolekut ja kui selle saime hakkasime uurima.
Aga miks just beagel? Mis on neis nii erilist? Öeldakse, et ei tohi vaadata välimuse järgi aga minu meelest on nad nii võrratult ilusad koerad. Mulle on nad alati tänavapildis silma jäänud. Mina muidugi ise olin alati veendunud, et kui koera võtan siis just kuldse retriiveri aga kuna mehele nad nii meeletult peale ei läinud siis rääkisime ja kuidagi lihtsalt leidsime beagle'ni tee. Hakkasime uurima kas sobivad korteritesse ja mis on nende eripärad. Lihtsalt see, et nad on nii lapse sõbralikud ja üleüldse sõbralikud koerad ja mängulised ja tahavad ka liikumist olid peamised põhjused miks. Aga eks nad ole veits sellised isepäised ja nendega peab ikkagi kavalalt ümber käima. Mida rohkem ma lugesin ja uurisin, seda rohkem ma tahtsin beagle't.
Nii et nii see kõik alguse sai.
Olime esimesest mõttest nii vaimustuses, et mõtlesime, et kirjutama korteri omanikule ja ogrunnimegi kõik ära. Olime ise nii õhinas veel. Hommikul üles ärgates otsustasime, et see on ikka liiga suur muutus ja otsus üldse, et ei saa nii kohe võtta. Jätsime sinna selle sinna paika aga see ikkagi sütitas meis midagi ja eks me mõlemad jäime mõtlema sellele ja hakkasime salamisi unistama. Vahetasime vahepeal korterit ja siis siin olles hakkasime uuesti rääkima. Uurisime pesakondi ja üldse beagle'test, et aru saada mis sorti koer see on. Ja mida rohkem me sellest rääkisime seda rohkem veendusime, et tahame ja oleme valmis. Tegime isegi endi jaoks koera plussid ja miinused ja noh ilmselgelt plusse tuli ülekaalukalt rohkem. Rääkisin sõbrannaga koera võtmisest ja ta ütles, et kui sa südames tunned, et sa südamest tahad siis on õige. Ja me olime veendunud, et tahame. Küsisime korteri omanikult nõusolekut ja kui selle saime hakkasime uurima.
Aga miks just beagel? Mis on neis nii erilist? Öeldakse, et ei tohi vaadata välimuse järgi aga minu meelest on nad nii võrratult ilusad koerad. Mulle on nad alati tänavapildis silma jäänud. Mina muidugi ise olin alati veendunud, et kui koera võtan siis just kuldse retriiveri aga kuna mehele nad nii meeletult peale ei läinud siis rääkisime ja kuidagi lihtsalt leidsime beagle'ni tee. Hakkasime uurima kas sobivad korteritesse ja mis on nende eripärad. Lihtsalt see, et nad on nii lapse sõbralikud ja üleüldse sõbralikud koerad ja mängulised ja tahavad ka liikumist olid peamised põhjused miks. Aga eks nad ole veits sellised isepäised ja nendega peab ikkagi kavalalt ümber käima. Mida rohkem ma lugesin ja uurisin, seda rohkem ma tahtsin beagle't.
Nii et nii see kõik alguse sai.
Kommentaarid
Postita kommentaar